Olete kunagi mänginud seltskonnamängu Jenga-t ja kogenud olukorda, kus puukoltsidest torn kukub kokku mitte seetõttu, et teie tegite vea, vaid hoopis seetõttu, et keegi teine raputas kogemata mängulauda teie mängukorral? Ometi jääb kaotus teie kanda kuna mäng on läbi.
“Mina ei katsunud lauda, sina olid oma käiguga kärsitu!” ütleb lauda raputanud mängija enesekindlalt, aga ekslikult. Kõrvalt mängu jälginud kaaslane ülteb aga, et tema ei näinud tol hetkel toimuvat ja jälgis hoopis mängusamme. Kõigil on endi-silmis õigus, kuid kuidas lahendada olukorda objektiivselt ja ausalt?
Ehitusplatsil on olukordi sarnaseid. Objektil, kus töötavad suured masinad, pürgib ehitaja paratamatult suure tähelepanu oma tegevusele. Masinatega ehitustegevusest põhjustatud kahjulik vibratsioon aga tekib nii suurtest löökidest (nt sulundseinade rammimine) kui ka väiksematest, kuid järjepidevatest tegevustest (puurimine, kaevamine).
Ohtlikult kõrged ja/või püsivad vibratsioonitasemed võivad tõepoolest kahjustada naaberhooneid, tekitades pragunemisi või konkstruktsioonide nihkeid.
Kuid alati ei pruugi avastatud praod või kahjustused olla seotud just ehitustegevusega. Sellest hoolimata osutub tähelepanu korjanud ehitaja sageli esimeseks, kelle poole näpuga näidatakse. Kui ehituse käigus tekivad küsimused või vaidlused, mis puudutavad kahju hüvitamist, on vaja aga objektiivset tõendusmaterjali.
Ehitustegevuste mõjude dokumentatsiooni loob sensoripõhine vibratsiooni monitooring
Ainult graafikutest ei piisa
Kas seda lisakulu on vaja üldse?
4 min lugemine.
Ehitustegevuste mõjude dokumentatsiooni loob sensoripõhine vibratsiooni monitooring
Selleks, et esitada tõepäraseid andmeid, mis täidaksid usaldusväärsel alusel tõendusmaterjali rolli, on vaja järjepidevat ja usaldusväärset andmekorje meetodit objektil. Inimene, selle tööprotsessi taga saab olla ainult teatud ajal, tihti piiratud tava-töötundidega – elu aga selle taga ei peatu, sest kahjulikud vibratsioonid võivad esineda ka töövälistel aegadel.
Tehnoloogia nagu sensorid, saavad seevastu viibida objektil 24/7 ning on loodud spetsiaalselt ehituskeskkonna jaoks – need on täpsed, vastupidavad ning kalibreeritud rahvusvaheliste standardite järgi.
Vibratsiooni sensorid mõõdistavad määratud andmekorje intervaliga, kõik vibratsioonid objektil. Andmed liiguvad reaalajas veebikeskkonda, kus need talletuvad automaatselt ning on alati tõendina kättesaadavad. Vibratsiooni piirnormi ületamisel edastab süsteem kohese teavituse (SMS või e-mail) vastutavale isikule, mis loob võimaluse reageerida ennetavalt.
Lihtsalt öeldes, loovad sensorid andmete najal dokumentatsiooni ehitusaegsetest vibratsioonide avaldumisest. Küll aga kas sellega peaks piirduma vibratsioonide monitooring?
Ainult graafikutest ei piisa
Oluline on, et monitooring ei piirduks pelgalt andmete kogumisega ja visuaalsete graafikute loomisega. Sama tähtis on näha seost objektil tegelikult toimuvaga ja seda omavahel siduda andmetega.
Näiteks võib vibratsioonitase olla tingitud hoopis kõrvalkrundi tegevusest – töötav rasketehnika või transpordivahend, mis annab pidevat lööki pinnasesse, põhjustas kahju naaberhoonele. Sellisel juhul oleks ekslik süüdistada ehitajat objektil. Kuid kui keegi antud vibratsiooni mõjusid ei salvesta ja analüüsi, on süüdlase määramine samuti pelgalt õnnemäng.
Siinkohal on tähtis korrektne sensorite rakendamine, et kogutud vibratsiooni andmeid ekslikult ei tõlgendataks.
Hades Geodeesias on esile tulnud ka lõbusamaid juhtumeid, kus ootamatud tipud andmetes tulenesid mitte ehitustegevusest, vaid välisest sekkumisest – kord otsustas uudishimulik laps sensorit käega toksida. (vaata graafikut)
(Graafik; kõrged vibratsioonitasemed salvestatud kella 23:00 aeg)
Tore küll aga monitooringu spetsialistil juba häirekellad käisid. Ehitusobjekti kaameraid kontrollides oli võimalik antud seos luua ja spetsialisti pinge alla tuua.
Natukene lõbusam kuid ehtne näide sellest, miks seos andmete ja objektil toimuva vahel, peab olema loodud. Kui objektil on olemas 24/7 kaamerad, on alati võimalik tagantjärgi, vibratsiooni logitud kellaja järgi, seostada mõju tegevusega läbi objektikaamera salvestuse.
Kas seda lisakulu on vaja üldse?
Vibratsiooni monitooring võib esmapilgul tunduda ebavajaliku lisakuluna. Seadmete rentimise maksumus algab ainult 35€/päevas ning sõltub perioodi pikkusest. Kui vaadata ehitusprojekti kogumaksumust, pole see suur osa, kuid väärtus tekib hiljem – juhul, kui tekivad vaidlused ehitustööde mõjude üle, ümbritsevale keskkonnale.
Praktikas kasutatakse laialdaselt seadmeid, mis on mõeldud iseseisvaks ja automaatseks tööks. Need koguvad vibratsiooniandmeid pidevalt, saadavad tulemused edasi pilvekeskkonda ning võimaldavad hiljem kiiresti tõendeid esitada. Selline lahendus tähendab, et andmete kogumiseks ei pea eraldi inimesi välja õpetama ega pidevalt seadmeid kohapeal hooldama.
Tekkis küsimusi?
Võtke julgelt ühendust monitooringusüsteemide spetsialistiga kui teil tekkis küsimusi vibratsiooni monitooringu osas – nii saate kõige kiiremini usaldusväärse ning personaalse vastuse.
Suurim väärtus on siiski dokumenteerimises. Kuigi ehitusel ei saa vältida väliseid mõjutajaid nagu liiklus, pinnas või ilmastik, siis saab kontrollida seda, kuidas ja kas oma tegevused on tõendatud. Regulaarne monitooring pakub objektiivset infot, mis aitab vaidluste korral vältida spekulatsioone (olemas on andmed) ja tugevdab usaldust kui vastutustundliku peatöövõtjana tellija silmis.
Sander Vaasma
Monitooringusüsteemide spetsialist
sander.vaasma@hades.ee